Disqus - Latest Comments for arve

Re: Ääremärkused trollijahile

arve — Fri, 25 Sep 2009 09:30:00 -0000

Anonüümsusest veel üks kord - kujutate ette, et selle artikli kommentaarides mõni teadja, nt kaitseministeeriumi ametnik ütleks midagi oma nime all? Midagi, mis ta teab?

Re: Ääremärkused trollijahile

arve — Wed, 23 Sep 2009 08:05:28 -0000

Huom! Mina ei väitnud, et memokraadi blogi on stalinistlik. Mulle tundus, et Ilmar Raagi ennastsalgava integrity soovitus on kantud teatud ihalusest rangema režiimi järgi, mis tekitaks mingi pinge, paneks inimese sisemise vabaduse fakti ette vms. Võimalik, et ma eksin. Tõenäoliselt eksingi. Ilmar Raagi mõtted on sisukad ja ega enamus sellest tekstist ei kutsugi vaidlema.

Kui memokraadi blogi mingis -ismis kahtlustada, siis see on võib-olla elitism, purism vms.

Re: Ääremärkused trollijahile

arve — Wed, 23 Sep 2009 05:13:02 -0000

Julgen soovitada raamatut "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim" (Himanen). Mitte nii hea kui Huovinen "Joodiku eetika", aga abiks kindlasti. Abiks, et juttu võrgukeskkonna ja selles olemise teemal natuke fokusseerida. Sügav sisekaemus on kindlasti hea asi (ka mitte-joodiku puhul), aga võrguühiskonnas me elame korraga paljudes keskkondades ja selline pretensioon, et ma peaks need erinevad identiteedid omavahel *kõigi jaoks nähtaval viisil* siduma, on jama. Muidugi kasutan ma erinevaid identiteete ja ei tunne ennast seejuures sugugi rohkem skisona kui Peep Taimla..

Samas meenub mulle seoses sellega miskipärast fakt, et mõni minu lemmikkirjanik kirjutas stalinismi tingimustes. Ja kindlasti on tõsi, et religioosne vms karm rezhiim loob paradoksaalselt eeldused vaba vaimu arenguks. Aga see ei pane mind ju stalinismi taga nutma, või mis?

Re: Kas Delfi loobus sÃµnavabaduse viigilehest?

arve — Tue, 22 Sep 2009 09:59:02 -0000

Ma pakuks "Trollijuhi käsiraamat". On selline asi nagu bussijuhi kompleks jne.

Re: LÃ¼hike trollikÃ¼ti kÃ¤siraamat

arve — Mon, 21 Sep 2009 05:48:03 -0000

Nädal aega tagasi ütles Daniel: "Mis puudutab seda, et kuskil mujal maailmas või Tehnokratis on aasta paar tagasi probleem läbi hekseldatud, siis on mul tunne, et täna meil sellest teadmisest erilist lohutust ei ole".
http://memokraat.ee/2009/09...

Muus osas julgeks kommentaariks öelda vaid seda, et kes otsib, see leiab. Siin anonüümsena kommenteerides tunnen ennast igatahes nagu nunnade seas palvetades.

Re: LÃ¼hike trollikÃ¼ti kÃ¤siraamat

arve — Mon, 21 Sep 2009 05:27:03 -0000

Kus on kommentaar stiilis "et keegi seda teemat varem arutanud on, ei huvita"? - Daniel siin ühes kohas varem väitis, et samateemalised varasemad Tehnokrati arutelud siinset diskussiooni edasi ei aita.

Mart Parvele - väga vabandust, aga ikkagi ei saa aru - kes peaks kontrollima kontrollijaid? Kui kommenteerisid mõtet: "Kuid riiklik organ, mis kontrollib internetis korda (mille tehniline võimekus, efektiivsus oleks sellise infohulga juures vist sama hea, kui üks politseipatrull terve Eesti peale), on selline kahtlane värk..", väites: "ma ei viskaks seda internetipolitsei mõttealgatust siiski päris minema "

Kui Sa seejuures ei pidanud silmas riiklikult kontrollitud instantsi, "kuhu väljaanded saaksid oma modereerimise outsource'ida", siis jääb pisut arusaamatuks, kuidas on need väited omavahel seotud? Mitmetes idamaades tegutsevad riiklikult toetatud Naši-tüüpi kodanikeühendused ja mõnedki neist tegelevad ka kaaskodanike internetikasututse jälgimise/ modereerimisega. Sellist asja meile vaja ei ole.

Aga üldiselt - eeldus: anonüümne=järelikult lahmib läheb teemaga päris hästi kokku.

Re: LÃ¼hike trollikÃ¼ti kÃ¤siraamat

arve — Mon, 21 Sep 2009 02:58:53 -0000

Parve, raisk :D Sa ju tead, et internetikaitseliit on juba ammune teema, aga see ei takista sind siin seda esitlemast nagu oma lennukat mõtet.

Kui küberrünnakute kontekstis tekkis küsimus, millega need tegelinskid tegelema hakkaksid, kellele meeldida tahtma jms. Noh, nüüd tuleb välja, et anonüümsetele kommentaatoritele noaga haakristi otsa ette lõikama. Jõudu tööle.

Lugeda saab siit ja siit

PS Kommentaarid stiilis, "et keegi seda teemat varem arutanud on, ei huvita" ei lähe hästi kokku selle koha nimega siin. Tõmmake pilt ikka avaramaks.

Re: Purukesi me laua alt

arve — Fri, 18 Sep 2009 06:02:07 -0000

Luige kommentaar on kontekstis eriti hea

Re: Eestis on tsensuur

arve — Thu, 17 Sep 2009 03:04:08 -0000

annab rikkuritele liiga head võimalused... *nõuda moraalse kahju hüvitamist*

Re: Eestis on tsensuur

arve — Thu, 17 Sep 2009 03:00:01 -0000

Karta on, et väljaandeid juhivad mitte ainult professionaalsed väärtused, vaid turuloogika (Nt Postimees - kellel saab midagi olla E. Roose vastu?). Kui me tegeleme siin omanikele uue ja parema ärimudeli kirjutamisega, siis jääb loota, et nad selle ära ostavad. Ja et seejuures ei osutu määravaks mitte sõnavabadus ja need teised parimad väärtused, vaid see, et uus mudel töötab majanduslikus mõttes mitte halvemini kui vana, millest paljud on juba tüdinud.

Ma ei usu, et kohus ja seadused on mingi täiesti omaette teema. Võimu (sh omanike ja kasutajate võimu) küsimust ei saa sõnavabaduse loogikast lahutada. Väljaannete omanikke motiveerib reklaamiandjate pakutava raha kõrval ilmselt ka see, kui suur on risk saada kaela hunnik kahjunõudeid või see, et üldise pahameele harjal mõned progressiivsed poliitikud asuvad seadusi tegema või olemasolevaid täiendama. Aga selle tulemusel ei pruugi tekkida kõige inimlikum keskkond. Näiteks kui seadus ja kohus annab rikkuritele liiga head võimalused , siis tulemuseks võib olla, et ajalehed pigem väldivad neist lugude kirjutamist ja taoliste teemade käsitlemist, mille eest võib vastu pead saada. Selle koha võib täita lihtsalt kollane "uudis". See pole midagi muud kui vana hea chilling effect.

Re: Eestis on tsensuur

arve — Wed, 16 Sep 2009 09:56:17 -0000

Aga mida Leedo protsess näitas? Kommentaatorid pääsesid vastutusest, kuna oligarhihärra otsustas hageda mitte neid, vaid väljaannet. Kusjuures, antud juhul oli inimeste nurin õigustatud.

Re: Eestis on tsensuur

arve — Wed, 16 Sep 2009 04:25:29 -0000

Muidugi saab sellist küsimust esitada, ja tulebki: mil määral me laseme riigivõimu (loe: poliitikuid) ligi meedia reguleerimisele. Riik ei peaks panema jalga taha iseregulatsioonile ja omaniku katsetele oma keskkonda inimlikumaks kujundada; riigi käsi peaks mängu tulema alles siis, kui esimesena nimetatud ei toimi - seaduse ja kohtu roll on tasakaalustav ja preventiivne. Aga siin on omad ohud, kui me mõtleme selle peale, kes tegelikult seadusi teevad. Poliitikud. Miks meil ei ole seni meediaseadust Eestis? Selleks, et me ei usalda neid piisavalt selles asjas. Ja ausalt öeldes nad pole selleks ka põhjust andnud - meenutame rahvusringhäälingu politiseerimise katset vms.

Mis puutub uue meedia regulatsiooni, siis lahendustel peab lasta laagerduda, aga et sellest midagi välja tuleks, selleks peab olema eelnevalt loodud sobiv keskkond. See on eelkõige omaniku teha. Kui ta selleks ise piisavalt motivatsiooni ei leia, siis "tuleb riik appi".

Re: Eestis on tsensuur

arve — Tue, 15 Sep 2009 09:53:48 -0000

Kehtestamise puhul tekib küsimus, kes kehtestab?; kontrollimise puhul - kes kontrollib kontrollijaid? Ajakirjanduse puhul me ju ei usalda oma poliitikuid seda reguleerima, miks me peaks interneti puhul neile seda usaldama?

Re: Eestis on tsensuur

arve — Tue, 15 Sep 2009 06:06:37 -0000

Oleneb, kas sa usud ühiskonda ja selle isereguleeruvusse või ei. Ma väidan, et tulemus oleneb 1/3 riigi seadustest ja kohtupraktikast vms, 1/3 omaniku poolt ette antud keskkonnast ja ülejäänu on kasutajate enda teha, kui just kaks eelmisena nimetatut sellele nii või teistsugusel viisil vett peale ei tõmba. Nn massikommentaariumides näeb senine mudel ette ohjeldamatut klikimajandust, mis tõmbab keskkonna arengule kriipsu peale. Samas oleks see samuti kaigas kodarasse iseregulatsioonile, kui näiteks riik praegu keelustaks kommenteerimise (ja miks mitte ka blogimise ja üldse internetis esinemise) ilma id-kaardita.

Re: Aitab trollidest: lahendused

arve — Fri, 11 Sep 2009 03:17:26 -0000

Mõte palgalistest moderaatoritest kui sotsiaalsetest töökohtadest... Aga idee palgalistest politseinikest (inimesed tänavalt, vormid selga) kui sotsiaalsetest töökohtadest? Ei maksa siiski unustada, et moderaatoril on võim. Kes kontrollib kontrollijaid?

Re: Eestis on tsensuur

arve — Thu, 10 Sep 2009 11:33:45 -0000

Tugeva identifitseerimise tasandi sisseviimisega kommentaariumisse võiks kaasneda veel üks uuendus, nimelt online-vastulause esitamise võimalus elik asjaosaliste kommentaarid. Välja võiks see näha nii, et kõrvuti tavaliste kommentaaridega on asjaosaliste, ehk loos otseselt puudutatud isikutele reserveeritud kommentaaride osakond. See alajaotus eeldaks tõepoolest id-kaardiga identifitseerimist (pluss vajadusel üle kontrollimist või ka toimetuse poolt kontakti võtmist enne avaldamist, et välistada segadusi samanimeliste inimestega jms). Põhimõtteliselt on sarnane asi ellu rakendatud Google uudistes. Sai ka taoline ettepanek Hõbemäele tehtud. Vastuseks tuli paraku "hea mõte.. aga" - järgnes tõdemus, et identifitseerimine on ikka probleemne (kuna päris automaatseks ei saa seda teha) - nii et arendamisele kuluks palju raha ja aega.

Re: SÃµnavabadus

arve — Thu, 10 Sep 2009 08:36:13 -0000

Huvitav, miks on Delfi ja ajalehtede kommentaarikeskkonnad nii arenemisvõimetud? Ilmselgelt on asi pigem motivatsioonis kui sobivate lahenduste puudumises. Samas, nii lihtne see ka ei ole, et EPL lihtsalt viskaks vastikud kommentaatorid välja. Registreeritud kasutajaid on muidugi võimalik bännida, aga miski ei takista neid teise nime all tagasi tulemast. Minut.ee-s esines kunagi selline ere näide nagu Kapten Trumm, kes käis kõigile pinda, aga lahti temast ei saanud. IP-aadressi alusel bännimine ei tule kõne alla, sest puudub seos 1 inimene=1 aadress. Eeltsensuur tähendab aga sisuliselt seda, et avaldatakse need kommentaarid, mis toimetajale meeldivad. Ekspressi veebis see nii ju oli, kuni nad otsustasid kommentaarid vabaks lasta. Muidugi on iseenesest mitmeid võimalusi, kuidas muuta kommentaariumi adekvaatsemaks. Notice and take down süsteem, teiste kasutajate poolt modereerimine (slashdoti süsteem jms), erinevate identifitseerimise tasemete rakendamine, samalt IP-aadressilt erinevate nimede alt saadetud kommentaaride automaatne äramärkimine jms. Lahendus ei ole see, et kehtestada üldine eeltsensuur ja id-kaardiga identifitseerimata kommenteerimine keelata. See on lihtsalt liiga puine, et ellu viia.

Re: SÃµnavabadus

arve — Tue, 08 Sep 2009 08:26:33 -0000

Aga kes või mis motiveerib ajalehti oma veebilahendusi lõpule viima? Turg. Seadus. Inimeste suhtumine. Mis veel?

Postituste eelkontroll ongi tsensuur. Suure ajalehe puhul kindlasti. Näiteks siin veebilehel haldab autor kõik ise ära (vähemalt ma eeldan, et see nii on), suure ajalehe online puhul tekib küsimus, kes peaks kontrollima kontrollijaid (kui jutt käib tsensoritest). Siinkohal on hea meenutada, et igasugune võim korrumpeerib. Adminnid on enamasti m***d.

Mis meil täna netis teisiti on kui nt Ameerikas 5 aastat tagasi? Seda oleks tõesti huvitav kuulda.

Re: SÃµnavabadus

arve — Tue, 08 Sep 2009 07:59:17 -0000

Sa leiad niisiis, et notice and take down süsteem pole piisavalt hea? Ja et riik peaks keelama n-ö poolikute lahenduste kasutamise massimeedia poolt. Noh, härrased Leedo ja Lang on sama meelt. Juhin tähelepanu, et see temaatika on peensusteni läbi hekseldatud mitte ainult väljamaal, vaid ka nt meie oma Tehnokrati kanalites.

Re: SÃµnavabadus

arve — Tue, 08 Sep 2009 03:55:15 -0000

Mis puudutab anonüümsust ja kommentaare, siis enamasti minnakse neist asjust rääkides mööda küsimusest k u i d a s. Aga see on põhiline küsimus selliste keskkondade puhul, kuidas asjad on konkreetselt üles ehitatud - sellest oleneb otseselt, kas ja kuidas nad töötavad. Peale seaduse, turu ja inimeste suhtumise reguleerib internetti ahitektuur ehk kood (Lawrence Lessig). On ju erinevad veebikeskkonnad, kus kommentaarium on üles ehitatud nii, et kommenteerijad üksteist vastastikku modereerivad jms. Ajalehtede kommentaarikeskustes oleks normaalne nt mitmetasandiline kommentaarium, kus anonüümse postitamise kõrval on erinevad identifitseerimise võimalused, sh id-kaart. Siis lugeja valib, kas ta anonüümselt postitatud kommentaare üldse näha tahab või ei. Aga anonüümse postitamise võimalus peaks jääma juba seetõttu, et väikses ühiskonnas inimene saaks vabalt vahetada rolle, mitte olla jäigalt seotud ühe identiteediga.

Re: Poliitiku mÃµÃµt on tekst

arve — Thu, 03 Sep 2009 05:29:38 -0000

Minu teada on Caesari kõige kuulsam tekst "veni, vidi, vici", aga teatud analüütilise tegevuse tulemusel võib see sama välja teha nagu "detsentraliseeritud vabariik ei ole efektiivne".

Ma tahaks lugeda iga poliitiku valimisplakati pealt head vihjet selle poliitiku tekstile (või teksti puudumisele). Ilmselt ei saa eeldada, et see vihje ilmuks plakatile poliitiku enda tellimusel. Lisaks peaks igal plakatil olema selle kampaania hinnasilt - ja ma tahaks elada riigis, kus selline nõue oleks seaduses sees.

Re: Poliitiku mÃµÃµt on tekst

arve — Thu, 03 Sep 2009 03:09:54 -0000

Meriga tuleb kaks asja meelde. Esiteks, kuuldavasti kirjutas ta oma kõned ikka viimasel hetkel. Ja põhjenduseks sellisele ebaprotestantlikule venitamisele tõi ajastuse - et tekst saaks tabada kümnesse, peabki ta olema 12. tunni oma. Sellel taustal tundub jutt, et "rahvas ei taha tekste lugeda" (vabandust) nagu sita grafomaani halin, et tema tekstid kedagi ei huvita. Jama on see, et meie poliitikutel enamasti polegi häält, oma häält.

Teiseks - võtame Meri kuulsa peldikuintervjuu. Huvitav, kas "tekst" seal oli see, mis ta seal rääkis (kes mäletab?) või pigem see, kus ja kuidas ta seda tegi - ehk siis lavastus. Te siin pigem mõistate teksti kitsamas tähenduses kui klassikalist puhast verbaalset väljendust, samas kui teksti on võimalik mõista ka hoopis laiemalt, nii et see hõlmab mistahes väljendusvormid (luulest plakati, stepptantsu ja peeretusteni). Sellises laias tähenduses ei ole vist mõtet vaieldagi, et poliitiku mõõduks on tekst, aga rõhk asetub siis sellele, kelle tekst see on. Kodanikuna tasub seda enda käest tihemini küsida - kes räägib? Kas nägu ja tekst lähevad kokku või kellele hääl maski taga võiks kuuluda jms. Kõhurääkijatest on kõrini.